Rattaga Tallinn - Ugla

Kuna praksivälise suveaja veedan ma enamalt jaolt suvilas, otsustasin ka sel aastal oma ratta siiski Tartust suvilasse toimetada. Kuna aga autoga on seda transportida üsna mage (pealegi on too eelmisest oktoobrist saadik porine ja ma kahtlustan et osa sellest Vooremaa liivast on sinna külge juba tsementeerunud....) otsustasin seda teha kondimootori jõul. Eelmine suvi sõitsin pool maad rongiga, seekord tegin endale päevase teekonna mööda rannikut. Et ikka põnev oleks :)

Alustasin hommikul kell kuus, et vältida liiklust ning lootsin, et äkki on hommikul tuulevaiksem. Muidugi ei olnud ning terve tee puhus sisuliselt päris korralik vastutuul (olenemata sõidusuunast). Tallinnast kuni Murasteni on olemas väga hea rattatee - natuke igav sõita võib-olla aga vähemalt ei pea muretsema 20cm kauguselt mööda sõitvate autode pärast.

Esimese peatuse tegin Keila-Joal. 

Seejärel sõitsin Kloogale ning otsisin metsa seest üles mõned mälestusmärgid. Tahtsin selle koha ära näha.

Edasi võtsin suuna Pakri poolsaare poole. Hästi põnev koht ja jalgrattaga kullerdamiseks igati sobiv (kui just palju asju kaasas ei ole). Teed on kehvemapoolsed kruusateed ning natuke vähemkehvad pinnaseteed, mis kulgevad mere ääres. 

Vahepeal tekkis mõte minna otsima Pakri poolsaare keskel asuvat kunagist tuumaallveelaevade õppekeskust (õigemini siis selle varemeid) aga kuna sinna ilmselt niisama sisse ei pääse, siis otsustasin mereäärse tee kasuks. Mõlemat ei saanud, sest tee oleks väheke pikaks veninud. 

 Pausikoht. Pakri neem. Tore oli muidugi see, et Paldiski poolt tulles ja majaka juurde jõudes on iga kümne sammu tagant suur kollane tahvel, mis kuulutab sõiduteelt vasakule astumise eluohtlikuks, kuna pankrannik variseb aeg-ajalt. Teiselt poolt asjale lähenedes ma ühtegi silti ei näinud :) No ega ma seal serva peal just ei trampinud, kuid ehk poleks ma siiski nii lähedal istunud. Seal oli hästi tore kuulata kuidas lained vastu panga alumist serva löövad. 

Edasi sõitsin läbi Paldiski. Äärmiselt huvitav koht. See, kui sa oled jalgratas ja sõidad peateel ei anna sulle veel eesõigust :) Kui seda arvestada, siis on kõik hästi. 

Harju-Madise kirik. 

Edasi läks suhteliselt väga vastutuult. Ei olnud tore, ütlen ausalt. Mingi hetk, kui ma juba natuke väsinud olin, liikusin vist suisa jalakäija-kiirusel. Ristil tegin viimase lühikese peatuse, kui helistas ema ja ütles, et nad on poolel teel maale. Nad ostsid täna uue auto. Ta arvas, et nad jõuavad mulle varsti järgi (mul oli 12km minna, neil 43 ja nad olid alles poes) aga järgi jõudsid nad alles peaaegu suvila juures. Kogu see 12km oli mul loomalikult hästi kiire ja nüüd ei lugenud enam mingi vastutuul :) Väga kaif oli niimoodi sõita.