#10 värske õhk

Värske õhk mõjub nagu kange uinuti. Mitte et ma neid tarbinud oleks. Ehk siis kolm päeva suvilas.

Reedel oli traditsiooniline kellaviiene äratus, millele järgnes tramm (jälk) ja buss. Buss oli liiga hea - esiteks palus bussijuht Nõvale (lõpp-peatusesse) sõitjatel ettepoole istuda, sest juht sinna sõita ei osanud (tegelikult oskas, ma olen teda üks kord näinud, siis oli tal sama probleem XD ). Ja veel oli tal eestikeelne satnav! Pisike ekraan armatuuri otsas, kus mingi range vanatädi hääl pidevalt juhatas :"viis kümmend meetri pärast paremale, keera paremale, hoia paremale" (just niimoodi). Seda oli hiiglama lõbus kuulata. Aga see satnav läks loomulikult ruttu omadega sassi ja käskis suure maantee peal tagasipööret teha ja Laulasmaale sõita. Minu meelest on maailmas olemas üksikud satnav-süsteemid mis päriselt ka toimivad. Ja Eesti omad tehti alles hiljuti valmis. Loomulikult need ei tööta. Bussijuhist hakkas kahju.

Ülejäänud reede kulgev vaikuses. Ilm oli pilves ja mitte üks leht ei liikunud (enamasti selle pärast, et nad on kõik juba puude otsast alla tulnud, aga ilm oli tõepoolest väga tuulevaikne). Kuna ma olin üksi ja aiatöödepäev parajasti ei olnud, siis ma ei osanud muud kui lehti riisuda. Ebainimlikult varaajase äratuse tõttu olin ma ekstra uimane ja muud suurt see päev ei teinudki.

Öösel tõusis torm, kassid tulid kõik tuppa, hommikuks olid ka need üksikud õunapuude lehed alla tulnud (seega riisumisega võis otsast peale alata) ja õunu olid kõik kohad täis. Päike paistis. Kahjuks olin ma sama uimane. Aiatöö päästis natuke, aga mitte kauaks. Kell kaksteist olin suure unega voodis tagasi. Hiljem saabus punane žiguli ja mul läks natuke lõbusamaks sest pidin selle pahnakoormast tühjaks tõstma.

Pühapäev sadas juba ladinal ja mina veetsin terve päeva ahju küttes. :D Siis nägin ma veel pajutibusd (!) ja mulle näidati iPhone'i. Tore mänguasi.

Töönädal algas eriti jälgi enesetundega. Ma üritan selle vastu midagi ära teha aga nagu alati - tahtsime parimat, välja tuli nagu alati. Ootan lõunapausi.

#6

Täna nägin ma esimest korda lähedalt ühte Bentley't. See seisis Stockmanni juures, seal kus see naljakas kaksiktorn-hotell on. Kompensatisooniks selle eest, et Rotermanni parklas enam ühtegi Murcielagot ei ole.

Ehk siis üritasin täna šopata. Täitsa edukalt - ma ei ostnudki seda mantlit, mida ma tükk aega passinud olin ja hoidsin nii suure hulga raha kokku XD Ma käin oma pintsakuga edasi, kuni päris külmaks läheb, öelgu teised mis ise tahavad.

Ma ei saa kanda ühtegi mantlit/jopet kui see on liiga raske. See rikub kõik ära. Miks ei võiks soojad asjad olla kerged ja õhukesed. Kui mu ei oleks nii mitte-ettevõtlik, siis ma õmbleks endale midagi XD

Jõõ