Lõpukingitus

Täna proovisime trennis tehniliselt kõige raskemat paati. Sellepärast, et see on lahe.

 

üksikaerusõudmine (rowing; coxless pair) ehk siis tehniliselt kõige keerulisem. Nõuab head koostööd ja tasakaalu. Foto: Tumblr

 

võrdluseks: paarisaerusõudmine (sculling; double scull) Foto: Google

Pillerin ütles mulle, et see on nagu koolilõpukingitus. Järele mõeldes - on jah nii! Aitäh! :D

Rattaga "ümber Võrtsjärve" ehk igal pool mujal.

Suvi on käes. Ja ilusa ilmaga tuleb veeta see värskes õhus. Paraku iga kord ilm plaane ei soosi ning siis tuleb need ringi teha.

Kevadel tuli Maarjale idee ratastega Võrtsjärvele tiir peale teha. Idee tuli aga Tauno ning Rauli eelmise suve just sellisest ettevõtmisest. Mõtlesime ja plaanisime tükk aega - päris keeruline on ju leida aega, mis sobiks neljale inimesele. Pidime alustama esmaspäeva hommikul ning jaotama ringi kolme päeva peale.

Esmaspäeva hommik algas minu ja Maarja jaoks Tartust. Ronisime oma ratastega Valga rongile. Selle juures abistas meid mitu heatahtlikku inimest, sest Eestis on rongisõit koormat vedava jalgratturi jaoks mitte just kõige kergem tegevus. Meid aidates oleks piletimüüja peaaegu oma telefonist ilma jäänud. Õnneks nii siiski ei läinud ja rongijuhid tegid Pukas pikema peatuse, et me ikka maha ronida jõuaks.

Milleks kulutada aega lõpukleidi otsimiseks kui on olemas suurepärased kollased vihmakeebid.

Pukas sadas. See ei takistanud aga telefoniside toimimist, ning leppisime poistega kokku, et saame kokku Pikasillas ilma paranemist ootama. Iseenesest ei tundunud sadu üldsegi nii hull, kuid 12 km jooksul jõudsidme hoolimata vihmakeepidest märjaks saada. Pikasilla tanklas tegime oma matkakaaslasi oodates teepausi ning jälgisime halli taevast, kust ei paistnud ühtegi sinisemat laiku.

Mõne aja pärast saabusid Tauno ja Raul. Otsustasime hoolimata ilmast siiski proovida esialgse plaani juurde jääda. Kuid esimese asjana oli tarvis teha poepeatus, et varuda soola, riisi ja soojendavat jooki (pluss muud nipet-näpet). Kiiret polnud kellelgi, kuid ka vihma ei jäänud sugugi vähemaks. Asusime vapralt teele, olles vihmakindlustanud oma pagasi parimal võimalikul moel. Möödus umbes kilomeeter kui Tauno pakkus välja, et soe saun Tõrvas oleks ikka palju mõnusam kui selle lõpmatu lausvihma all edasi tiksuda. Keerasime otsa ringi ning uhasime jõudu säästmata Tõrvasse. Sellest sai küll päeva parim otsus, sest kohale jõudes olime juba nii märjad, et jalanõudesse olid tekkinud väikesed mini-Võrtsjärved.

Jäime ootama ilma paranemist, mis esimesel päeval jäi paraku tulemata. Kuid egas head sauna, seltskonda ja grillimist ei ole kunagi liiga palju :)

Teisipäeva hommik oli paljutõotav. Otsustasime, et Võrtsjärve ümber me kahe päevaga sõitma ei hakka, kuid kuna rattad olemas ja kaks päeva aega, siis miks mitte seigelda natuke lõuna poole. Võtsime suuna Alale, kus saime Tauno vanaema juurde osa koormast maha panna ning hiljem ka öömaja. Sealt edasi kulgesime lõuna poole.

Taagepera lossi park.

Teringi raba.

Pärast poolt päeva ringiseiklemist, kõikvõimalike teede ja maastike läbisõitmist otsustasime oma hilise lõuna teha Ruhijärve ääres. 

Oodates, et riis pehmeks keeb.

RMK-le tuleb (vähemalt Lõuna-Eestis) au anda - puhkekohad on kenasti korras ja kõik on olemas: ahjud, puud, puudelõhkumise... aparaat?, pingid, varjualused ja isegi riietuskabiinid. Ruhijärves käisin ka ujumas - vesi küll "troopiline" ei olnud, kuid korraks vette hüpata äärmiselt hea. Aeg lendas aga päris kiiresti ning pärast söömist suundusime tagasi Alale.

Silt Taageperas. Nägemist, ehk "Nä, 8 emist!"

Kolmanda päeva hommik oli ilma poolest juba õige soe ja ilus. Tegime lühema ringi, et Tõrvasse lõunaks tagasi jõuda. 

Mina, Maarja ning Holdre lossi kohalik giid...

...kellele ei saanud paitamisest ja sügamisest kuidagi küll.

 Kolmanda päeva ujumiskoht - Koorküla Valgjärv. Paatide arvu järgi toimus seal arvatavasti mingi kalameeste mõõduvõtmine.

Kokkuvõtteks siis äärmiselt vahvad kolm päeva ratta seljas. Olemine parajalt-mõnusalt väsinud, istumine natuke valus ja õlad kergelt punased. Lubasime rõõmsalt järgmine aasta, kui noormehed sõjaväest välja saavad, samuti mööda Eestimaad trippima minna :)