9.20.2010

Jõhvikad

Sain üle pika aja jälle maal käidud. Kahjuks suutsin endale neljapäeval külmetuse külge pookida, seega enesetunne oli piinlikult kehv. Ma olen juba nii harjunud viimaste nädalate superfiilinguga, et see oli parajalt tüütu.

Laupäeval käisime rannas seenel :D Saime praktiliselt kümne meetri kauguselt veepiirist korvitäie porgandriisikaid ning lähedalt metsast veel teise korvi lehter-kukeseeni. Need viimased on lausa imelised. Tulevad hilja, aga kui veab, on neid nii palju, et käia pole kuskil. Nüüd ripuvad nad köögis lae all ja kuivavad.

Eile vaatasime Tänavjärve ääre, kus olid teeääred seeneliste autosid täis pargitud (enamus neist minibussid või pirukakärud :D ), ning leidsime ühe väikese jõhvikaid täis järvekalda. See oli parajasti nii väike, et jõhvikakorjajad sinna ei lähe ja muu rahvas neid ilmselt ei taha või ei näe. Igatahes saime emaga kahepeale sellise suurema ämbri, mis on täitsa tubli, arvestades et jõhvikakohti sealkandis just palju pole.

Aias on kõik kohad õunu-ploome-kreeke täis ja kui ma ei käiks koolis, siis ma oleks täiskohaga korilane :)

2 kommentaari:

Tuuli ütles ...

Mis, kuivatate kukeseeni? Mis neist pärast saab?:P Nii põnev, pole varem kuulnud/näinud sellist asja!

Luize ütles ...

Mhm, aga need pole päris- vaid lehter-kukeseened (Cantharellus tubiformis) ja nad on kuivatatult parimad. Kasvavad sügisel hilja kuusemetsas. Pärast võib neid toppida ükskõik mis toidu sisse :) Nagu maitseaine. Ja tavaliselt kasvab neid massiliselt.

Mõned pildid ka
http://www.loodusmuuseum.ee/big_imgs/seened/lehter_kukeseen.htm

http://lt.wikipedia.org/wiki/Vaizdas:Cantharellus_tubiformis_050920w.jpg

http://img17.imageshack.us/f/starkriechenderpfifferl.jpg/